Arvuti komponendid
- Emaplaadid
- Videokaardid
- Graafikakaardid
- Helikaardid
- Toiteplokid
- Mälud
- Kontrollerid
- Kõvakettad
- Jahutid
- Korpused
Emaplaat
Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo(tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati).
Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor,mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Emaplaat tagab elektrilised ühendused, mille abil ülejäänud süsteemi komponendid suhtlevad. Samuti ühendab ta protsessori ning hostib teisi alamsüsteeme ning seadmeid.
Tüüpilisel personaalarvutil on mikroprotsessor, põhimälu ning muud vajalikud komponendid ühendatud emaplaadiga. Teised komponendid nagu näiteks välissalvesti, video ja heli kontrollerid ning välisseadmed võivad olla ühendatud plug-in kaartidena või kaablitega, aga tänapäevastes arvutites on tavaliseks saanud osade välisseadmete integreerimine otse emaplaadile endale.
Tähtis emaplaadi komponent on mikroprotsessorit toetav kiibistik, mis tagab CPU ja erinevate siinide ning väliste seadmete vahelise liidesetoe. Kiibistik määrab teatavas ulatuses emaplaadi omadused ning suutlikkuse.
Tänapäevased emaplaadid omavad vähemalt järgmisi:
Emaplaadil on tavaliselt protsessori, graafikakaardi, mälude, toiteploki ja muude lisade ühendamiseks kindlad pesad e. socketid.
Protsessori pesasid on väga erinevaid tüüpe. Praegu on kõige levinumad pesad LGA 775 (Intel Core 2 Duo/Quad/Extreme), 1366 ja 1156 (Intel I3/I5/I7), AMD protsessorite pesadAM2, AM2+ ja AM3 ja veidi vanem pesa 939. Iga pesa on ehituselt erinev ning seega ei sobi AMD protsessor näiteks LGA775 pesasse, samuti pole erinevate ajastute protsessorid ja pesad ka sama tootja korral omavahel ühilduvad. Protsessori pesa on tavaliselt asetatud emaplaadi sellesse ossa, mis jääb korpusesse asetatuna ülesse. See hoiab ära teiste arvuti osade ülekuumenemise protsessori tekitatud sooja õhu poolt.
Ka teised pesad, näiteks graafikakaardi pesad on erinevad. Vanemad graafikakaardid käisid ISA või PCI siini (e. pesasse), veidi hiljem asendus see AGP siiniga ning tänapäeval on kasutusel graafikakaardid, mis kasutavad PCI-Express siini. Nüüdisajal on PCI pesad kasutusel laienduspesadena – sinna saab panna erinevaid kaarte, näiteks TV kaarte (millega saab arvuti kuvarilt televiisorit vaadata), võrgu- või helikaarte. Sageli on graafikakaart emaplaadile integreeritud (sisse ehitatud), seda eriti tekstitöötluseks ja kontorikasutuseks mõeldud arvutites. Sellel juhul saab ilma graafikakaarti ostmata arvutit kasutada, kuid seejuures peab arvestama, et integreeritud graafikakaardid on tavaliselt aeglased, kasutavad seejuures olulisel määral arvutimälu ja protsessori võimsust ning seepärast ei võimalda näiteks efektiivset videotöötlust läbi viia.
Emaplaadil on ka mälu pesad. Need võivad olla DDR, DDR2 või DDR3 mäludele. Mälu pesad on tavaliselt erineva värviga märgistatud, et neid lihtsam eristada oleks. Mälu pesade kõrval on ka väikesed klambrid, mis mälu emaplaadile paigutamisel klõpsuga kinni lähevad – need hoiavad mälu tugevasti paigas.
Tänapäeval on standardiks saanud emaplaadid, millel on integreeritud helikaart. Sellisel juhul ei pea arvutiga ühendama eraldiseisvat helikaarti, et helisid kuulda. Emaplaadi tagapaneelil on kõlarite ja mikrofoni ühendamiseks väikesed pesad. Helipesadele lisaks võivad sellel paneelil asuda printeri ühenduspesa (LPT), USB (Universal Serial Bus) pesad (ühendamaks uuemaid hiiri, klaviatuure ja muid seadmeid), PS/2 pesad, kuhu ühendatakse vanemad hiired ja klaviatuurid, ning ka võrgukaabli pesa, kuhu ühendatakse internetikaabel.
JAHUTUS
Emaplaadid on enamasti õhkjahutusega (jahutamiseks kasutatakse jahutusradiaatoreid). Kui emaplaati pole nõuetekohaselt jahutatud, võib see põhjustada arvuti kinnijooksmise. Passiivne jahutus või siis üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile oli arvuti protsessori jaoks piisav kuni 1990. aastate lõpuni. Hiljem on enamik protsessoreid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (ingl. k. clocking) on kasvanud. Uuematel emaplaatidel on juba integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad protsessori ja emaplaadi temperatuuri ja mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus.
Mõned kodukinoarvutid (ingl. k. home theater PCs) on projekteeritud nii, et nad võtaksid väha voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid. Selline kujundus vajab väikese voolutarbimisega protsessorit ning väga hoolikat emaplaadi ja selle komponentide paigutust.
TOOTJAD
Tuntuimad emaplaaditootjad on hetkel Asus, ASRock, Gigabyte, MSI, Biostar ja DFI.
Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor,mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
Emaplaat tagab elektrilised ühendused, mille abil ülejäänud süsteemi komponendid suhtlevad. Samuti ühendab ta protsessori ning hostib teisi alamsüsteeme ning seadmeid.
Tüüpilisel personaalarvutil on mikroprotsessor, põhimälu ning muud vajalikud komponendid ühendatud emaplaadiga. Teised komponendid nagu näiteks välissalvesti, video ja heli kontrollerid ning välisseadmed võivad olla ühendatud plug-in kaartidena või kaablitega, aga tänapäevastes arvutites on tavaliseks saanud osade välisseadmete integreerimine otse emaplaadile endale.
Tähtis emaplaadi komponent on mikroprotsessorit toetav kiibistik, mis tagab CPU ja erinevate siinide ning väliste seadmete vahelise liidesetoe. Kiibistik määrab teatavas ulatuses emaplaadi omadused ning suutlikkuse.
Tänapäevased emaplaadid omavad vähemalt järgmisi:
- pesa, kuhu üks või mitu mikroprotsessorit on võimalik külge ühendada[2]
- pesad, kuhu süsteemi põhimälu ühendatakse
- Kiibistik, mis moodustab liidese CPU esisiini, põhimälu ning väliste siinide vahel
- püsimälu kiipi, mis hoiab endas süsteemi püsivara või baasvahetussüsteemi ehk BIOS-i
- kella generaator mis toodab süsteemi kella signaali, et sünkroniseerida erinevaid komponente
- laienduspesasid laienduskaartidele
- voolupistikuid, mis saavad elektrivoolu toiteplokilt ning jaotavad seda CPU, kiibistiku, põhimälu ning laienduskaartide vahel.[3]
Emaplaadil on tavaliselt protsessori, graafikakaardi, mälude, toiteploki ja muude lisade ühendamiseks kindlad pesad e. socketid.
Protsessori pesasid on väga erinevaid tüüpe. Praegu on kõige levinumad pesad LGA 775 (Intel Core 2 Duo/Quad/Extreme), 1366 ja 1156 (Intel I3/I5/I7), AMD protsessorite pesadAM2, AM2+ ja AM3 ja veidi vanem pesa 939. Iga pesa on ehituselt erinev ning seega ei sobi AMD protsessor näiteks LGA775 pesasse, samuti pole erinevate ajastute protsessorid ja pesad ka sama tootja korral omavahel ühilduvad. Protsessori pesa on tavaliselt asetatud emaplaadi sellesse ossa, mis jääb korpusesse asetatuna ülesse. See hoiab ära teiste arvuti osade ülekuumenemise protsessori tekitatud sooja õhu poolt.
Ka teised pesad, näiteks graafikakaardi pesad on erinevad. Vanemad graafikakaardid käisid ISA või PCI siini (e. pesasse), veidi hiljem asendus see AGP siiniga ning tänapäeval on kasutusel graafikakaardid, mis kasutavad PCI-Express siini. Nüüdisajal on PCI pesad kasutusel laienduspesadena – sinna saab panna erinevaid kaarte, näiteks TV kaarte (millega saab arvuti kuvarilt televiisorit vaadata), võrgu- või helikaarte. Sageli on graafikakaart emaplaadile integreeritud (sisse ehitatud), seda eriti tekstitöötluseks ja kontorikasutuseks mõeldud arvutites. Sellel juhul saab ilma graafikakaarti ostmata arvutit kasutada, kuid seejuures peab arvestama, et integreeritud graafikakaardid on tavaliselt aeglased, kasutavad seejuures olulisel määral arvutimälu ja protsessori võimsust ning seepärast ei võimalda näiteks efektiivset videotöötlust läbi viia.
Emaplaadil on ka mälu pesad. Need võivad olla DDR, DDR2 või DDR3 mäludele. Mälu pesad on tavaliselt erineva värviga märgistatud, et neid lihtsam eristada oleks. Mälu pesade kõrval on ka väikesed klambrid, mis mälu emaplaadile paigutamisel klõpsuga kinni lähevad – need hoiavad mälu tugevasti paigas.
Tänapäeval on standardiks saanud emaplaadid, millel on integreeritud helikaart. Sellisel juhul ei pea arvutiga ühendama eraldiseisvat helikaarti, et helisid kuulda. Emaplaadi tagapaneelil on kõlarite ja mikrofoni ühendamiseks väikesed pesad. Helipesadele lisaks võivad sellel paneelil asuda printeri ühenduspesa (LPT), USB (Universal Serial Bus) pesad (ühendamaks uuemaid hiiri, klaviatuure ja muid seadmeid), PS/2 pesad, kuhu ühendatakse vanemad hiired ja klaviatuurid, ning ka võrgukaabli pesa, kuhu ühendatakse internetikaabel.
JAHUTUS
Emaplaadid on enamasti õhkjahutusega (jahutamiseks kasutatakse jahutusradiaatoreid). Kui emaplaati pole nõuetekohaselt jahutatud, võib see põhjustada arvuti kinnijooksmise. Passiivne jahutus või siis üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile oli arvuti protsessori jaoks piisav kuni 1990. aastate lõpuni. Hiljem on enamik protsessoreid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (ingl. k. clocking) on kasvanud. Uuematel emaplaatidel on juba integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad protsessori ja emaplaadi temperatuuri ja mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus.
Mõned kodukinoarvutid (ingl. k. home theater PCs) on projekteeritud nii, et nad võtaksid väha voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid. Selline kujundus vajab väikese voolutarbimisega protsessorit ning väga hoolikat emaplaadi ja selle komponentide paigutust.
TOOTJAD
Tuntuimad emaplaaditootjad on hetkel Asus, ASRock, Gigabyte, MSI, Biostar ja DFI.
VASTUSED
Mida arvutimaailmas tähendavad lühendid CPU? GUI? ROM? UPS?
Kaardilugeja on elektrooniline seade, mis loeb elektroonilisi kaarte. Leidub palju erinevaid kaarte ja kaardilugejaid
Mis on OPLC arvuti
One Laptop per Child ehk OLPC (eesti keeles 'igale lapsele sülearvuti') on USA mittetulundusühingu One Laptop per Child Association, Inc.(OLPC) projekt, mis keskendub arengumaade laste tarvis odavarvuti väljatöötamisele.
Mis on Google Play? Nimeta ja lühidalt kirjelda vähemalt 3 rakendust.
Mis on QR-kood? Milleks seda kasutatakse?
- CPU- A central processing unit
- GUI- graphical user interface
- ROM- read only memory
- UPS -Uninterruptible power supply
- ROM ehk püsimälu (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine
- Põhimälu ehk operatiivmälu ehk muutmälu (RAM) on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid ja programme.
- Vahemälu on mälu sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks.
- Videokaart (ka graafikakaart) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks
- Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid
Kaardilugeja on elektrooniline seade, mis loeb elektroonilisi kaarte. Leidub palju erinevaid kaarte ja kaardilugejaid
Mis on OPLC arvuti
One Laptop per Child ehk OLPC (eesti keeles 'igale lapsele sülearvuti') on USA mittetulundusühingu One Laptop per Child Association, Inc.(OLPC) projekt, mis keskendub arengumaade laste tarvis odavarvuti väljatöötamisele.
Mis on Google Play? Nimeta ja lühidalt kirjelda vähemalt 3 rakendust.
- Google Play – interneti lehekülg, kust saab alla laadida igasuguseid meelelahutsuslikke ja vajalikke lisasid.
- Äri – saab alla laadida igasugusied lisasid, millega saab teksti töödelda, telefonis e-maile saata ja ka pidevalt olla teadlik valuutade hindadega.
- Raamatud ja viited – saab allalaadida netipõhiseid raamatuid.
- Suhtlus – selle rakenduse alt saab alla laadida lisasid, mille kaudu saab suhelda.
Mis on QR-kood? Milleks seda kasutatakse?
- QR-kood – Jaapanis loodud kodeeritud kahemõõtmeline maatrikskood, mis võimaldab skaneerida infot mobiiltelefoni, kus mobiilirakendus selle dekodeerib
- Mis on HTML ? HTML on keel, milles märgendatakse veebilehti.
- Mis on USB 3.0? USB 3.0 on teine suurem universaalne järjestiksiini redigeerimine. USB 3.0 suudab andmeid palju kiiremini edastada kui USB 2.0, umbes 10 korda kiiremini.
- Kas Weeblys peab registreeruma, et teha oma enda veebilehte? Jah, peab registreeruma ja selle kasutajanime saab ühendada Facebooki kasutajaga, nii on lihtsam igakord sisselogida.
BLUETOOTHBluetooth e. sinihammas on mõeldud seadmete traadita omavahelise suhtlemise jaoks. Suhtlemise peaeesmärgiks on andmevahetus. Bluetoothi kasutatakse näiteks mobiiltelefonidel, et ühendada telefonile "käed-vaba" seadeldis. Bluetoothi kasutatakse ka piltide vahetuseks kahe arvuti vahel. Tänapäeval on enamasti Bluetooth sülearvutitesse sisseehitatud.
Plussid
Miinused
|
NFCNFC e. Near Field Communication on traadita side tehnoloogia, mis võimaldab seadmetel suhelda, kui neid lähestikku hoida. NFC tehnoloogia kasutab litsentsivaba raadiosagedust ning signaalide edastamiseks seadmete vahel magnet induktsiooni. NFC ühendus toimub kahe seadme või seadme ja NFC-ga varustatud sildi (RF Tag) vahel, kus üks osapooltest on initsiaator ja teine sihtmärk. Peamised kasutusalad on:
Plussid
Miinused
|
ARVUTISÕLTUVUS
On liigne arvutikasutus määral, mis segab tavaelu elamast. Et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest.
Sümptomid
Kuidas vabaneda sõltuvusest
Rääkida oma murest sõpradele, perekonnale. Konsulteerida psühholoogiga.
Sümptomid
- enesessetõmbumine;
- soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis;
- ei märka või ignoreerib väliseid sündmusi;
- kohaneb halvasti reaalse eluga;
- ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral;
- pidev soov kontrollida oma postkasti Internetis, pidev ootus minna jälle Võrku;
- kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida Võrgust uut informatsiooni;
- võimetus planeerida töö või mängu seansi lõppu arvutis;
- suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h. mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele;
- koduste tegevuste, ametialaste ja/või õppetöö kohustuste, tööalaste kokkulepete unustamine, seda asendavad arvutimängud;
- hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis;
- kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine;
Kuidas vabaneda sõltuvusest
Rääkida oma murest sõpradele, perekonnale. Konsulteerida psühholoogiga.